Ando Tulvik: Eesti-Vene piirilepingust

01/02/2019

Tagasi

2. veebruaril 2019 a. möödub 99 aastat Tartu Rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel. Seda dokumenti nimetatakse õigustatult Eesti Vabariigi sünnitunnustuseks. Nii Vabadussõda kui rahuläbirääkimised olid noorele vabariigile rasketeks katsumusteks. Vabadussõja inimkaotusi hinnatakse ca 6500 inimesele. Väga pingelised olid ka läbirääkimised. Tartu Rahulepingule alla kirjutanud Jaan Poska manitses: hoidke seda lepingut!

Kahjuks kaotasime teise maailmasõja sündmuste käigus oma iseolemise. Taasiseseisvusime 20.augustil 1991 aastal. Eesti rahva täielikul toetusel taastas tollane ENSV Ülemnõukogu koostöös Eesti Komiteega Eesti Vabariigi iseseisvuse õigusliku järjepidevuse alusel. See sai võimalikuks Nõukogude Liidu lagunemise ja Venemaa majandusliku allakäigu tingimustes. Mitte vähem tähtis ei olnud asjaolu, et ENSV võimustruktuure juhtisid eestimeelsed mehed Vaino Väljas, Arnold Rüütel, Indrek Toome jt. Ühelt poolt tuli neil esindada veel Moskva võimu, samas Eesti iseseisvuse protsesse kahjustamata. Eesti asja aeti sihikindlalt, tasa ja targu. Neil meestel oli poliitilist kapitali, et Moskvaga läbirääkimisi pidada ning meie iseseisvuse tunnustamine saavutada. Juba teist korda ajaloos asus Eesti iseseisvuse võti Moskvas. Võõrvõimu 50 okupatsiooniaasta tagajärjel vajasime piiriküsimustes uut kokkulepet. Ka sellele mõeldi. Nagu vestlustest lp. president Arnold Rüütliga selgunud, oli Venemaa Föderatsiooni presidendi Boris Jeltsiniga piiri kulgemise osas põhimõtteline, mõlema poole huve arvestav kokkulepe reaalne. Muuhulgas hõlmas see ka Setumaad. Uued, kannatamatult võimule pürgivad poliitilised jõud aga takistasid kõikvõimalike võtetega rahva seas ülipopulaarse Arnold Rüütli presidendiks valimist. Ühtlasi nulliti võimalus lahendada piiriküsimus Tartu Rahulepingust lähtudes. Presidendiks saanud Lennart Meri Moskva silmis poliitilist kapitali ei omanud. Lõppes vastastikuse lugupidamise ajajärk Eesti-Vene suhetes, mis kestab kahjuks tänase päevani. Leedulaste jätkus rohkem poliitilist mõtlemist. 1997 aastal allkirjastasid presidendid Algirdas Brazauskas ja Boriss Jeltsin Leedu-Vene piirilepingu mõlema poole huve arvestades.

Uue Eesti-Vene piirilepingu üle on aastaid läbirääkimisi peetud. Piirilepingu saaga vastab täielikult kunagise NSVL välisministri A.Gromõko kolmele reeglile, mis on ära toodud 2005 a. 12. veebruari Postimehes.
Reeglid on:
a. Nõudke kõike maksimaalselt ja ärge häbenege küsida. Nõudke seda, mis pole teile kunagi kuulunudki
b. Esitage ultimaatumeid. Ärge hoidke kokku ähvardustega, väljapääsuna tekkinud olukorrast pakkuge läbirääkimisi. Läänes leidub alati neid, kes selle sööda alla neelavad.
c. Alustage läbirääkimisi, ärge taganege mitte üks samm. Nemad ise pakuvad teile osa sellest, mida palusite. Kuid ka siis ärge nõustuge, vaid nõudke rohkemat. Nad nõustuvad ka sellega. Ja kui te olete lõpuks saanud kolmandiku või poole sellest, mida teil ei olnudki, siis võite ennast diplomaadiks pidada.

Õppigem siit midagigi, veel pole hilja. Ratifitseerimisele esitatud piirileppe tekst teenib üksnes idanaabri huve. Loobume lepingu sõlmimisest Tartu Rahulepingu alusel, loovutame täiendavalt 5,2 protsenti oma territooriumist, seame ohtu Narva elektrijaamade töö jne.
Eestile toob uue piirilepingu sõlmimine esitatud kujul pöördumatut majanduslikku ja poliitilist kahju. Tartu Rahuleping ei ole õigustühine dokument, nagu Venemaa pool püüab seda näidata. Leping on registreeritud Rahvasteliidu poolt 12.juulil 1922 a. Ja asub ÜRO rahvusvaheliste lepingute registris nr. 11 LTS 29 all.
Siinkohal on põhjust meenutada aatemees Jaan Tõnissoni sõnu: õiguse eest võideldes kindlustame iseenda ja oma rahva vabaduse. 22.dets. 2018 tähistasime tema 150 sünniaastapäeva.

22.jaanuaril 2019 hääletati Riigikogus EKRE fraktsiooni ettepanekut Vabariigi valitsusele peatamaks EV ja Vene Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess. Eelnõu poolt hääletas 14 saadikut ja langes menetlusest välja. Hääletuse tulemus näitab selgelt, et praeguse Riigikogu enamus ei esinda Eesti rahva tahet. 3. märtsil valime Riigikogu uue koosseisu. Olgem poliitiliselt ärkvel, lähme valima, valides neid, kes austavad Eesti rahva tahet ja hindavad riigi iseseisvuse väärtust.

Ando Tulvik – EKRE volikogu liige


Raadio Rapla

Tre raadio Rapla

Current track
TITLE
ARTIST

Background