Maaseaduse vastuvõtmisest möödub 100 aastat

Mündi mõis 20. sajandi alguses. Foto: SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum

Homme möödub 100 aastat kõige olulisemast riikliku iseseisvusega kaasnenud põllumajanduslikust ümberkorraldusest – Maaseaduse vastuvõtmisest.

1919. aasta oktoobris vastu võetud Maaseadusega sundvõõrandati 1065 mõisa (ligi 2 miljonit hektarit) ja sellele maale loodi umbkaudu 56 000 uut asundustalu. 100 aastat tagasi puudutas see temaatika olulist osa Eesti elanikkonnast. Maareformi elluviimine oli kiire: 1922. aasta kevadeks oli väikekohtadeks tükeldatud ja maasaajatele välja antud juba üle kahe kolmandiku võõrandatud põllumajanduslikust maast.

Maaseaduse vastuvõtmine andis rohelise tule veel tänapäevalgi eksisteerivate mõisakoolide tekkimisele. Seda põhjusel, et paljud senised mõisa peahooned anti koolide käsutusse. Järvamaal paigutati koolid muu hulgas Albu, Aruküla, Karinu, Koigi, Kolu, Laupa, Lokuta, Pruuna, Purdi, Päinurme, Roosna-Alliku, Särevere, Seidla, Tori, Vao ja Väätsa mõisatesse.

100 aasta möödumist Maaseaduse vastuvõtmisest tähistatakse homme, 10. oktoobril kell 9 Mündi mõisa pargis piduliku lillede asetamisega maareformi mälestuskivile. Lillekimbud asetavad riigikantselei ja Paide linna esindajad.


Raadio Rapla

Tre raadio Rapla

Current track
TITLE
ARTIST

Background