Madalama ohutasemega sündmustele reageerivad päästjad kolme minuti jooksul

Alates 7. jaanuarist reageerivad päästemeeskonnad madalama ohutasemega päästesündmustele senise ühe minuti asemel kuni kolme minuti jooksul. Muudatuste põhiline eesmärk on vähendada sündmustele reageerimise käigus tekkivaid tööõnnetusi ning hoida ära alarmsõidu käigus toimuvaid liiklusõnnetusi.

Ohuhinnangute alusel ja erineva operatiivsusastmega reageerimine on seni olnud kasutusel eelkõige kiirabil ja politseil ning alates homsest võetakse analoogsed põhimõtted kasutusele ka pääste- ja demineerimissündmuste lahendamisel. Häirekeskus hakkab väljakutseid reageerimiskiiruse järgi eristama madala ohutasemega sündmusteks ja kõrgema ohutasemega sündmusteks. Madala ohutasemega sündmused on eelkõige sellised, kus kellegi elu ei ole vahetus ohus ja sündmuse olustik ei eskaleeru, näiteks lindude/loomade päästmised ja tuulega murdunud puud, mis kellegi elu ei ohusta. Hinnanguliselt võib muudatus puudutada ligi 20% kõigist väljakutsetest.

Seni kehtinud põhimõtete järgi tuli päästemeeskondadel pärast väljasõidukorralduse saamist komandost välja sõita 60 sekundi jooksul, olenemata sündmuse liigist ja ohutasemest. Edaspidi lisab Häirekeskus väljasõidukorralduse juurde ka prioriteetsusastme ehk reageerimise operatiivsus tagatakse vastavalt konkreetse sündmuse ohuhinnangule.

„Päästetööd on keerulised ja ohtlikud ning peame sellega arvestama, et õnnetuskohale kiirustades võib juhtuda õnnetusi. Kõige tähtsam on aga see, et meie päästjad jääksid terveks, jõuaksid sündmusele alati kohale ja ei paneks ennast ega kaasliiklejaid liigsesse ohtu. Statistika ja praktika on näidanud, et teatud sündmuste puhul ei ole liigse kiirustamisega võetud risk otstarbekas,“ ütles Päästeameti päästetööde osakonna valmisoleku talituse juht Leho Lemsalu ning lisas, et elupäästesündmustele ja muudele ajakriitilistele sündmustele sõidetakse päästekomandost välja jätkuvalt kuni 60 sekundi jooksul ning sündmuskohale sõites tehakse alarmsõitu.

Kui kellegi elu on ohus, siis reageerivad päästemeeskonnad sellisele sündmusele lähtudes kiirema abi printsiibist. Kiireima abi printsiip tähendab, et spetsiaalne programm paneb sekundiga kokku info: kus asub sündmus, mis liiki abi sinna vaja on, kus asub lähim vaba ressurss, milline on teekond ressursside juurest sündmuskohale. Päästemeeskondade paiknemist ja hõivatust jälgitakse reaalajas.

Päästeamet suudab Eestis tagada igale sündmusele esimese päästeauto kohale jõudmise üldiselt maksimaalselt 15 minutiga. Abikaugemates piirkondades võib see siiski võtta rohkem aega. Palju sõltub ka liiklusoludest, sest ennast või teisi liiklejaid ei tohi päästjad kiirustades ohtu seada.

2019. aastal juhtus päästjatega 52 tööõnnetust, neist raskeid 10. Väljakutsele reageerimisega seotud tööõnnetusi oli 6. Päästeameti masinapargis on ligikaudu 500 sõidukit ning aastas satub neist avariisse keskmiselt 15.

Möödunud aastal said päästjad üle 26 000 väljakutse, millest päästesündmuseid oli üle 15 000. Sündmustele, kus kellegi elu oli ohus, jõudis elupäästevõimekusega komando keskmiselt 8 minuti ja 58 sekundiga.

Reageerimise põhimõtete muudatus on ette valmistanud Päästeamet koos Häirekeskusega, kes on võtmelüli sündmuse tõsiduse välja selgitamisel, et siis kiirabi, päästjad või politsei abivajajani juhtida. Muudatus puudutab kogu päästevõrgustikku ehk nii kutselisi kui ka vabatahtlikke päästjaid.

Vilkurite ja sireeniga liikuva alarmsõiduki kiire kohalejõudmine võib olla kellegi jaoks elu ja surma küsimus. Kui märkad alarmsõidukit lähenemas, siis jää rahulikuks, jälgi liiklust ning püüa võimalusel anda alarmsõidukile teed. Ära tee ootamatuid manöövreid ega pidurda järsult, sest nii võib juhtuda õnnetus.

Sildistatud

Raadio Rapla

Tre raadio Rapla

Current track
TITLE
ARTIST

Background