Neljandik veeohutusstendidest on lõhutud

Foto: Päästeamet

Päästeamet on koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja ühendustega populaarsemate veekogude kallastele paigaldanud üle 584 veeohutusstendi, millest neljandik on rikutud. Järvamaal asuvast 22 stendist on puudustega kuus.

„Stendid on veekogude äärde paigaldatud selleks, et õnnetuse korral saaks hädasolijatele appi minna ilma ennast ohtu panemata – sellelt leiab info ja juhendid, samuti päästevahendid. Kahjuks ei ole kõik osanud päästevarustuse vajalikkust hinnata ja värske kontrollkäigu tulemusel saab öelda, et neljandik stendidest on rikutud ja puuduliku varustusega. Päästmisvahendite puudumine võib aga maksta kellegi elu!“ ütles Päästeameti ennetusosakonna ekspert Mikko Virkala.

Kokku 584 veeohutusstendist on puudustega 143. Infokleebised olid puudu 143 stendil, päästerõngas oli puudu 78 stendil, 97 stendil puudus viskeliin ning 47 juhul puudus ka stend ise.

„Päästeamet on rikutud stendidele paigaldanud küll uued infotahvlid ning varustanud taas päästerõnga ja viskeliiniga, kuid tulutult, sest stende lõhutakse edasi. Stendi korrashoiu eest vastutab selle omanik ning palume omanikel hoida stendidel silm peal ja tagada nende korrasolek. Veeohutusstendide omanik on kohalik omavalitsus või MTÜ,“ märkis Virkala.

Virkala sõnul pakub Päästeamet omalt poolt jätkuvalt abi infotahvli ja numbri muretsemisel, kui see on rikutud, varastatud või kui soovitakse uut teha, ent stendi omanikud peavad tagama ohutusvahendite olemasolu ja nende korrashoiu. Ohutusvahendid peaks stendil olema ka talvisel ajal, et ka läbi jää kukkunud inimest oleks võimalik päästa.

Veeohutusstend koosneb infotahvlist ning on varustatud päästerõnga ja viskeliiniga. Stend juhib tähelepanu veega seotud ohtudele ja sealt saab nõu, kuidas veekogu ääres enda ega kaaslaste elu või tervist ohtu panemata aega veeta. Samuti leiab infotahvlilt juhised päästerõnga ja viskeliini kasutamiseks, elustamisõpetuse. Lisaks on tahvlil üldinfo selle kohta, mida tohib ja ei tohi veekogu ääres teha. Stendid on varustatud ka asukoha tuvastamise numbriga, et Häirekeskus saaks abijõud operatiivselt õigele teele juhatada.

Suviste ilmade ja tänase õnnetuse valguses tuletab Päästeamet veelkord meelde:

· Kui jood, ära uju! Alkoholijoove on peamiseks meeste uppumise põhjuseks. 2018 suvel uppunutest olid kolmandik purjus suplejad. Ohtlikuks osutub ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.

· Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma koos sõbra või pereliikmega, kellega saate teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi ujuma lasta lapsi, kes nõrga ohutunnetuse tõttu on altimad õnnetustesse sattuma.

· Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht! Tihti minnakse ujuma tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke. Samuti võib tundmatus kohas sattuda veekeeristesse või veekasvudesse. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (nt klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silma all.

· Uju kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks! Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima näiteks lihaskramp või mõni terviserike, ei järgne madalas vees ujumise korral eelpool nimetatud intsidentidele tõsine uppumisoh

Sildistatud

Raadio Rapla

Tre raadio Rapla

Current track
TITLE
ARTIST

Background