Türil on avatud grupinäitus lootusest ja lootusetusest. GALERII

27/10/2020

Tagasi

Foto: Mati Palmet

Reedel, 23.oktoobril avati Türil grupinäitus, milles osalevad Jüri Ojaver, Paul Rodgers, Eero Ijavoinen, Ervin Õunapuu, Tiit Jaanson ja Peeter Sauter.

Näituse pealkiri “Ülestõusmine. Uus aeg” annab rohkelt võimalusi metafüüsilise ja realistliku vastandamiseks ja ühendamiseks ning autorid teevad seda suure mängulustiga.

Kuna jutt käib ülestõusmisest, siis ilmselt on mõistlik alustada alumiselt korruselt, kus  püüab pilku  Paul Rodgersi eksistentsialistlik  “And death shall  have no domination”, mille selgituseks on ka Dylan Thomase vastav luuletus nii originaalis kui eestikeelses tõlkes.

Märkimisväärne on, et Dylan Thomas omakorda laenas selle fraasi Uuest Testamendist Pauluse kirjast roomlastele, kus apostel kinnitab, et Kristuses surnud inimesed võivad arvestada, et nad ka elavad koos temaga, sest”et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam”. See loob üheaegselt nii morbiidse plaani kui ka lootusekiire. Jõulise viite just luuletajale isiklikult annab ränkraske kiviga kohvri kärpideme külge kinnitatud lipik Dylan Thomase surmadaatumiga. Sellele kontrastiks on samas ruumis  Jüri Ojaveri vallatu “Kaks kuukiirt mu toas”.

Ja kuhu jõuab näitusekülastaja, tehes läbi “ülestõusmise teisele korrusele? Võib ju ka endalt küsida, kuhupoole kunstnikud selles inimsugu igavesti vaevavas küsimuses jõuavad – kas lootusrikas ülestõusmine või ikkagi olematuks muutmine?

Sellele küsimusele ootuspäraselt vastama ei hakata, pigem täidetakse ruum mitmetähenduslikuga, mis näituse pealkirjas olevate märksõnadega hästi kokku hakkab. Kõige keskel troonib koomiliselt ja veidi hirmuäratavalt koletislik taies, mille kohta esimene pilk ütleb “Selge,kratt!”. Ja ilmselt Eero Ijavoinen ongi meisterdanud krati, kuid selle olulisemaks komponendiks on kole roigastest redel ning teose pealkiri “Karjääriredel” paneb paika nii selle, mislaadi “ülestõusmise” peale jutt nüüd libisenud on , kui ka selle, mis on see tänase ühiskonna kratt, mis paneb särama tema valmistaja silmad, tassib kokku hunniku mittevajalikku kola ja lõpuks oma valmistaja ühel või teisel moel lõplikult tühistab.

Vastukaaluks aga hoopis vastupidine altarilaadne asi Peeter Sauterilt, kus ka päris reaalsel surmal oma roll. Nimelt on ta paigutanud seinale oma noorelt lahkunud poja pildi ning juurde luuletuse, mis räägib sellest, kuidas ta koos pojaga igal hommikul ärkab ja elab koos temaga sel moel edasi. Väga helge. Seinal annavad kõigele elava fooni Eero Ijavoineni joonistused inimestest ning morbiidset tooni hoiab põrandal sama autori surmale järgnevale olematusele viitav “Topis”.

Selline on ühe näitusekülastaja jaoks avanenud pilt ja lugu ülestõusmisest. Kuna tegemist on märkimisväärselt hea näitusega, loob iga vaataja seal ilmselt oma loo. Näiteks kristlusega sinapeal olija saab Paul Rodgersi installatsiooni jälgides kinnituse Pauluse sõnadele inimese surematusest Kristuses, vastaspoole kuvandis võib kõik muutuda kui keskenduda kohvris lebavale hiigelraskele kivimürakale, mida nagu peaks oma elureisil kaasas vedama ning saab kujutada ette, et autori esmane mõte on näidata, et surmaga enda lepitamine ongi ülejõukäivalt raske koorem kanda. Isegi siis kui piiblist või Dylan Thomaselt selleks tuge otsida.  Kõige lihtsam oleks autorilt küsida…

 

Galerii fotod: Mati Palmet

Sildistatud

Raadio Rapla

Tre raadio Rapla

Current track
TITLE
ARTIST

Background