Jaak Madison: Vasakpoolsete lobi võõrtööjõule kui tahe kinnistada Eestis palgavaesust

Jaak Madison

Järva- ja Viljandimaalt Riigikogusse valitud Jaak Madison kirjutab oma arvamusartiklis võõrtööjõust ja sellega kaasnevast palgavaesusest.

Seoses majanduse kiire kasvuga ja tööjõunappusega on kostmas aina kõvemad hääled teatud huvigruppidelt, et Eesti peaks kaotama piirmäära võõrtööjõule. Sarnast üleskutset on kostunud ka viimastel nädalatel, kui on tekitatud “hirmujutud” vajadusest õhutada sisserännet endistest Nõukogude Liidu riikidest ehk venekeelstest maadest, sest teisiti kohe üldse ei saavat pidurdada rahvastiku vähenemist.

Ühest küljest mõistan ma täiesti osade ettevõtjate motiive ja muret, kui neil polegi suurt valikut meie tööjõuturul. Kahtlemata oleksid nad õnnelikud, kui riik looks A’La Carte menüü, kust noppida parimaid töötajaid või vabandust, õigemini odavamaid töötajaid, väheste nõudmistega.  Ilmselgelt pole paljudel tööandjatel hetkel võimalik tuua vastavalt soovile odavtööjõudu näiteks Ukrainast või Moldovast, kuna kvoot võõrtööjõule 0,1% alalisest elanikkonnast on pannud range piiri. Samas on siin peidus üks oluline aspekt, millest need nõudjad aga keelduvad rääkimast.

Meil ei ole probleeme mitte sellega, et ettevõtjad ei saaks värvata kvalifitseeritud kõrgepalgalisi töötajaid teistest riikidest, vaid just nimelt on paljudel tahe importida madalapalgalisi töötajaid, kuna paljud eestlased pole lihtsalt enam nõus näljapajukil elama. See tähendab, et paljud eestlased julgevad küsida töötasu, millega elab kuidagigi ära. Küll on aga fakt see, et näiteks paljud allhankijatest ehitusettevõtjad rikuvad tahtlikult seadust ja kasutavad illegaalset tööjõudu Ukrainast, makstes töötajatele 200-300€ kuus. Sellisele olukorrale on loomulikult hoogu andnud ka viisavabadus Ukrainaga, kuna paljud nii-öelda “ehitajad” tulevad siia turistidena viisavabalt, endal reisikott tööriideid ja ketaslõikureid täis. Pole vist vaja lisadagi, et just sellest ohust meie konservatiividena ka korduvalt rääkisime. Probleemi tuum seisnebki selles, et leidub ettevõtteid, kes soovivad iga hinnaga hoida palgataset võimalikult all ja sellega ka eestlaste endi palkasid miinimumi lähedal. Siin peabki aga riik selgelt sekkuma ja hoidma oma tööjõuturgu.

Tuleb meelde tuletada, et osadel ettevõtetel pole paslik pugeda selle taha, et nad ei saa võtta tööle teise riigi kodanikke. Saavad küll. Euroopa Liidus eksisteerib tööjõu vaba liikumine ja iga ettevõte võib palgata endale tööle ükskõik millise Euroopa Liidu kodaniku. Kuid seda ei soovita, kuna see tööjõud tõenäoliselt ei lepiks alampalgaga ehk 500 euroga kuus. Tööjõud on vaid üks komponent ettevõtluses. Ettevõtjad konkureerivadki üksteisega olemasolevate ressursside piires. Konkurents tähendab aga ka seda, et võideldakse tööjõu pärast ja võitlus tööjõu pärast on ka palgataseme tõusu motivaator. Kapitalismi aluste järgi on see aga halastamatu võitlus, kus ettevõte, kes ei suuda konkureerida, peab lihtsalt areenilt lahkuma. Riigi ülesanne on aga tagada võimalikult suur vabadus ettevõtluseks, samal ajal aga kaitstes meie tööjõudu ja palgataset.

Kui osad üksikud ettevõtted ja immigratsioonilobistid nõuavad riigilt kvoodi üleüldist kaotamist, siis ehk hakkavad varsti mõned nõudma ka näiteks tasuta elektrit või rendipindu? Ka tootmispinnad, kommunikatsioonid, töövahendid on osa kulust ettevõttel, nagu seda on ka tööjõud. Kui anda piiramatu vabadus tuua endale uut odavat tööjõudu, siis sellega loome kohe eelise mõnele majandussektorile teise ees, samal ajal on teised ressursid eelmainitutest aga jätkuvalt piiratud. Ei tohi unustada, et riigi ülesanne on ka jälgida üleüldist ühiskonna olukorda ja uue tööjõu puhul arvestama muutusi rahvastikus. Me peame ka seda arvestama, et näiteks Tallinnas on elanikkonnast vaid 55% eestlased ja tööjõuturu liberaliseerimisega seame suurde ohtu meie rahvusliku olukorra pealinnas.  Eesti on Euroopas teisel kohal Läti järel, kui räägime võõrpäritolu inimeste hulgast meie rahvastikus. Mõned isiklikest huvidest lähtuvad ettevõtjad võivad seda küll tühiseks probleemiks pidada, kuid riik ei saa ega tohi seda teha.

Ettevõtjad on meie riigi alus ja kogu maksutulu, mida hiljem ümber jagada, tulebki tänu ettevõtlike inimeste rängale tööle. Riigi ülesanne on tagada võimalikult soodne maksukeskkond ja toetada kvalifitseeritud ning ettevõtluses nõutud tööjõu koolitamist meie kõrg- ja kutsekoolides, kuid samal ajal peab riik ka kaitsma meie põhiseaduslikku alust, milleks on rahvusriik.

Lõpetuseks tuletaks aga ehitussektoris konkureerivatele ettevõtetele meelde, et üle Soome lahe on töötamas kümneid tuhandeid kaasmaalasi, kellest valdav enamus siirduks kiiremas korras tagasi kodumaale töötama. Seda aga juhul, kui nende tööd ei võtaks ära üliodavtööjõud Ukrainast või Moldovast.

 

Jaak Madison

Riigikogu liige

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees

Sildistatud

Raadio Rapla

Tre raadio Rapla

Current track
TITLE
ARTIST

Background